10
sept

Kingitus Kopli lasteaiale 100. aastapäevaks

Kopli lasteaed 100. sünnipäev on meie kõigi pidu. Selle hetke tähistamiseks oleme teinud kingituse iseendale. Ükski kingitus ei pea olema suur ega kallis. Hoopis tähtsam on, et see tuleks südamest ja siirast soovist märgata ja tunnustada oma inimesi – meie lasteaiapere.

Foto: Lapsevanem Penelope Russak

Selle kingituse tegemisele aitasid kaasa Kopli lasteaia kolm lapsevanemat. Täname südamest nende oskuste, aja ja panuse eest, mis tegi võimalikuks talletada tänane hetk lasteaia väärikast saja-aastasest ajaloost.
Aitäh teile:
Sulev Oll – kelle kirjasulest said kokku punutud humoorikad, armsad ja rõõmsad jutukesed.
Lauri Haavel – kes lisas tekstidele vahvad videoklipid, kus kiri muutub pildiks ja pilt ütleb rohkem kui sada sõna.
Hannes Kirsman – kes suutis meie mõtted teha tervikpildiks, seada üles kodulehele ja aidata kingitus kõigini tuua.

30
aug

Direktor Marika

Marika on kindlasti Eesti lasteaiakultuuri legend – ja vägagi heas vormis legend!  Ta on loomult julge – ja nii on ka tervel Kopli lasteaial julge ja kindel tunne, seda juba aastaid. Just Marika on see, kes julges pika ja kirju ajalooga Kopli lasteaia uueks luua, anda talle tagasi mineviku hele helk ja tuua siia tuleviku tuuled.
Marika pole vaid juht. Ta on tõeline perenaine, kes hoolitseb kõigi oma inimeste ja kogu maja eest. Maja on tõesti eriline – laste loss ja nende kodu ühekorraga. Siin on tasakaalu ja tarmukust, valmisolekut pingutada ja võidurõõmu, soovi pakkuda turvatunnet ja mõelda koos selgemaks maailm.
Võib isegi väita, et Kopli lasteaed on Marika reliikvia. Tema otsused ja teod on kantud laste ja maja, mitte juhi hüvangust. Jah – töötajad aeg-ajalt vahetuvad, aga väärtused püsivad, soe suhtumine jääb. „Maailma parim lasteaed!“ kinnitavad mitmed. Nii ilmselt ongi, vähemalt selle maailma mõistes, mille piirini meie pilgud ulatuvad.
Marika on alati olemas. Ta ei oota, vaid tegutseb, ei rahuldu olevaga, vaid otsib, ei puhka loorberitel, vaid riputab loorberipärja kaela pigem neile, kes lasteaeda parimal viisil panustanud. Samas on ta nõudlik: igaüks peab andma oma parima, tegema seda, milleks ta kõige enam sobib. Miks andeid vaka all hoida! Tööle! Tööle! Tööle!
Igal hetkel on juhi laual mõni mõte või unistus, millega homne saab sisukam, arendavam, hoolivam. Neis mõtetes on alles hoog, isegi tuhin, mille toel Marika Ärmpalu kaks aastakümmet tagasi seda lasteaeda juhtima julges hakata, aga neis on ka aastatega selginenud arusaam, mida ja kuidas on võimalik teha.

30
aug

Majandusjuhataja Karin

Hea inimene, see ütleb tegelikult kõik. Soe, südamlik, vastutulelik, abivalmis, mõistev, väärikas, rahulik, tagasihoidlik, pühendunud, usaldusväärne, täpne, korrektne – rida saaks pikemgi, kui eesti keeles rohkem sedalaadi sõnu leiduks. Oskust teha olulist, nõuda iseendalt ja teistelt, aga ise sealjuures peaaegu et märkamatuks jääda võiksid paljud käia õppimas just Kopli lasteaias ning just Karinilt.
Jäägu sulle ikka su lahtine pea ja avatud meel!

06
juuli

Liikumisõpetaja Sandra

Tal on sära silmis ja naeratus näol. Sisemine rahulolu paneb ta tegutsema, uusi ideid katsetama, oma huvitavaid mõtteid teistega jagama. Vahendite puudumise tõttu ei jää midagi tegemata…osavad käed ja lennukad mõtted kompenseerivad puudujäägi. Temas on koos salapära, sõbralikkus, hoolivus ilu ja tarkus. Sandra loomingulisus on inspireeriv ja innustav. Terviklikud ja sisutihedad tegevused võimaldavad lastel olla vabad ja avatud.

05
juuli

Paula

Rõõmus meel, säravad silmad, nakatav naer – see ongi Paula. Aga mitte ainult. Paula on ka  kohusetunne, asjalikkus, autoriteet, taibukus, põhjalikkus, järjekindlus, kiirus.
Ta on mitmendat põlve lasteaiaõpetaja, temas kohtuvad ajaloo kogemus ja olemasolemise rõõm. Ning see rõõm on nakkav – võibolla seetõttu peavad kolleegid Paulat väga heaks koostööpartneriks ning lapsed sõbraks. Võluv naeratus vajutab sellele vaid kinnitava pitseri.

04
juuli

Kätlin

Kätlin pakatab energiast, jätab mulje, et ükski ülesanne ei jää tal iial lahendamata, ükski ettevõtmine käivitamata. Lisaks on ta osav, eriti just sõnaosav. Huumor, tabavad ütlemised, üllatavad paralleelid – hea sõnaga võib Kätlin võita ka võõra väe.
Veel on sel õpetajal hea stiilitaju ning arenenud õiglustunne. Ta oskab asju konkreetseks muuta ning siis süsteemselt lahendada. Ning nagu üks õige lasteaiaõpetaja peabki, oskab ka Kätlin märgata ja tunnustada.

 

27
juuni

Niina ja Ants

Niina

Köögihaldjas. Mõni ütleb ka, et majahaldjas, ainult et töökohaga keldrikorrusel. Mõnikord on Niina nii tagasihoidlik, et näib, nagu kataksid lauad end ise. Aga see-eest märkab ja kiidab ta meeleldi lapsi ning tema juurde murega tulevaid õpetajaid. Ka muus osas on ta nagu üks õige köögihaldjas peab olema: lahke, sõbralik, hooliv, suhtlemisvalmis, kohusetundlik ja töökas.

 

Ants

Ants on valmistatud otsekui kahest materjalist: suurest tammest ja hiilgavast kullast. Kuldsete kätega, öeldakse tema kohta. Kuldse südamega, täiendatakse. Kuldsete käte rubriiki lisanduvad „loova olemisega“, „leiutaja“. Kuldse südame kategooriat täiendavad „abivalmis“, „hooliv“, „muhe“, „suur jagaja“, „viisakas“. Ta teeb kohe korda kõik, mis korras pole, olgu siis tegu uksehingega või inimhingega.

Varuks on aga veel väide, et Ants on härrasmees. Ta on elukogenud, täidab korraga nii vanaisa kui ka laste elava eeskuju rolli. Temas elavad koos inspireerimisvõime ning elukogemus, millest kõigil soovijail on võimalus osa saada. Lühidalt: ta on legend.

22
mai

Tuultepesa

Aliina, Mari-Liis, Janelle

23
apr

Vetepesa

Eva, Anett, Karit

03
apr

Tallinna linna I lasteaia juhatajad Eesti Vabariigi ajal

Leontiine Lilienthal-Järver (1919-1922). Ta oli kodukooliõpetaja kutse omandanud Peterburis, hiljem täiendanud end Berliinis Pestalozzi–Fröbeli instituudis. 21-aastasena alustas ta tööd „lasteaia ajutise korraldajana“, seda vaid kuus päeva enne, kui asutus juba tööle hakkas! Lahkus ta juhataja kohalt perekondlikel põhjustel.

19
mrts

Päikesepesa

Merle, Ülle, Maret

09
mrts

Üle kahesaja lapse

1.veebruarist 1935 asus lasteaia etteotsa Martha-Elvira Kiviväli (Lepp), kasvatajana töötas sel ajal ka Lea Raud (Nurkse), kirjanik Eno Raua ema.