Kopli LA 100

Teekond Koplisse

Tallinna linna I lasteaed asutati 1. detsembril 1918. Selle eelkäija üle on vaieldud, pakutud on ka, et linnavalitsus võttis üle Tallinna Eesti Haridusseltsi lasteaia. Aga Kopli lasteaia õppealajuhatajana töötanud Ann Sepa bakalaureusetöö väidab, et uue lasteaia alus oli Saksa okupatsioonivõimude poolt 1918. aasta suvel avatud saksakeelne lasteaed. Ja tõesti: Tallinna saksakeelse lasteaia 58st lapsest koguni 56 olid eestlased.

Asutamine käis praegusega võrreldes kähku. 28. nov 1918 esitati linnavolikogule ettepanek linna uutel alustel lasteaia avamiseks. 1. detsembril lasteaed juba asutatigi, linnavolikogu otsusel kehtestati alates 2. detsembrist õppekeeleks eesti keel.

Linna esimene lasteaed paiknes oma esimestel aastatel järgmistel aadressidel: Vene tn 31, Vana-Viru tn 15 ja Tuvi tn 12. Aastal 1922 pöördusid Vene-Balti tehase elanikud linnavalitsuse poole palvega avada seal lasteaed, kuna enamus elanikest käis tööl ja lapsi ei olnud kusagile hoiule anda. Tuvi tänaval asunud lasteaed viidigi üle hoonesse, mille aadressiks märgiti Vene-Balti tehas nr 22. Algul oldi avatud neli tundi päevas, kell 9-13, lastele süüa ei pakutud.

1924. aastal korraldati Tallinna lasteaiad ümber lastepäevakodudeks, lahtiolekuaeg pikenes kaheksale tunnile. Lapsed said kaks korda päevas süüa, kell 9 ja kell 13. Peale lõunat, kell 13-14, oli ette nähtud puhkus.

Riigi ja omavalitsuse arenedes sõnastati samal ajal ka kõiksugu norme ja juhised. Aastast 1925 kehtis „Tallinna linna lasteaedade juhatuskiri“. Mitmuse kasutamine oli siin igati põhjendatud, sest aastaks 1926 oli Tallinna linna ülalpidamisel viis lasteaeda. Lapsi oli nimekirjades keskmiselt 48, ametis oli 17 õppejõudu ja 12 teenijat. Ülesandeks määrati eelkooliealiste laste vaimne, kõlbeline ja kehaline kasvatamine, koduse kasvatuse täiendamine, vajadusel ka asendamine.

Töötati nädalakava järgi. Kell 9.30 kogunesid lapsed saali ringmängudeks, samas ka võimeldi ja viidi läbi kuulamisharjutusi klaveri saatel. Pärast seda algas töö klassides ainekava järgi. Jalutati, halva ilmaga mängiti saalis palli. Pärast lõunast puhkeaega õppisid lapsed salme, laule ja näitemänge, kõige lõpuks tulid vabad mängud mänguasjade ja Montessori õppeabinõudega.

Tallinna linna I lasteaiad oli ajaloos oluline ka seetõttu, et linna I lastemänguplats Kadriorus sai oma mänguasjad 1920. ja 1921. aastal just sealt. Mänguplatsid ehk mängumurud olid mõeldud lastele parema suvepuhkuse veetmiseks, arendavate tegevuste tarvis.