27
veebr

Liivapesa

Written by marika. Posted in Kopli LA 100

Anne, Liivi ja Silja

Lasteaias saab….

Mängi- mängi liivakene
Mängi meie lapsega
Mängi lapse jala all
Mängi lapse käe all
Mängi-mängi liivakene

….mängida pusledega, printsessipusledega, kööginõudega, titadega, saab joonistada, õppida, kuidas pruuni karu värvida, õhupalli ajalehtede sisse peita.

… õue minna, liivakooke ja liivalosse teha, mängida, kiikuda, joonistada, autodega sõita, liumäest alla lasta, putru teha. Õues saab õppida, kuidas linnupesa teha, sõber õpetab.

….õppida seda, kuidas tuleb käituda ja et tuleb ilusasti magada. Magama peab, sest muidu väsid lõunal nii ära, tuttu minemise poolel teel väsid ära. Lasteaias on ka voodid.

Lasteaiast saab koju minna oma kalli emme juurde.

Liivapesa rühma lapsed

 

 

Liivapesa olen ma, mida arvad minust Sa

Ajakapsel püüdis kinni lapsevanemate ja kolleegide mõtted Liivapesast.

Liivapesa, need on 3-4-aastased lapsed ning nende õpetajad. See on koht Päikese all, kus laps saab aega veeta turvalises keskkonnas ja väga loovalt, paik, kuhu vanemad oma silmaterad täie südamerahuga usaldavad. Niiviisi on Liivapesa üks kõige tähtsamaid kohti maailmas.
Ja muidugi on tähtsad lapsed, ka nende endi jaoks. On käes „Mina ise!“ aeg. Ning õhinal mängimise aeg. Mängudel on nüüd juba lugu, imeline muinaslugu. Aga nagu nimigi ütleb, meeldib selle rühma lastele kohe eriti liivas ja liivaga askeldada eks meri on ju ka lähedal!
Siit tullakse koju möödunud päeva muljetest pakatades. Aga kui iga üksik põnev tegevus kõrvale jätta, hakkab just Liivapesas kogunema laste elutarkus.

Liivapesa õpetajad on tõelised profid, kes teevad tööd hinge ja armastusega. Jah, nad väsivad, aga nende nägudel on ka õhtul rõõmus ilme. „Need on parimad õpetajad, keda võiks lastele soovida,“ kinnitavad vanemad.
Need parimad on Silja Järve, Anne Avingo ja Liivi Nurmik.

Õpetaja Silja silmad säravad alati ning tema huvitavad mõtted ei lõpe iial. Arvatakse, et ta oli õpetaja juba oma eelmises elus. Imeline, öeldakse tema kohta. Lausa voolab läbi päeva, on rõõmus ja toetav, uuendusmeelne ja õpihimuline, tähelepanelik ja õiglane, lahke ja emalik, avatud ja järjepidev. Ta vaatab sügavalt nii endasse kui ka lastesse, ootab, loodab, aga eelkõige otsib tulemust. Laps lihtsalt peab saama mängida, õppida, läbi kõige selle silmaringi avardada! No ja hea sule ning hea pintsliga on Silja ka.

Õpetaja Anne tundub tõsisem, sihikindlam, nõudliku, isegi rangem, aga on samal ajal tundeline, isegi päikeseline. Ta töötab hea usu ja meeleoluga, tema andekatele ideedele ei näigi lõppu tulevat. Muidugi on sportliku loomuga Anne jaoks tähtsad liikumine ja tervis, aga ega matemaatiline mõtleminegi sugugi kõrvale jää!
Kui Anne saabub, saabuks nagu kõige parem südamesõber. Vahva huumorisoonega õpetaja jaoks pole takistusi. Ning kui ongi, siis vaid ületamiseks. Osavõtlikkus, elutarkus, kannatlikkus – need on jooned, mida Anne endas jätkuvalt kannab.

Õpetajaabi Liivi on soe, rahulik, kannatlik, südamlik, sirge seljaga – niiviisi on ta võitnud kõikide laste südamed. Iga laps tunneb end temaga kaitstult ja hoitult. Kui temalt abi küsid, siis ka saad! Teda võib nimetada isegi selle rühma ankruks, vahel veidi märkamatuks jäävaks, pigem vaiksevõitu ankruks, kes on aga alati olemas ning keda võib jäägitult usaldada.

Vanemate sünnipäevasoovid lasteaiale: Olgu teil ikka loomejõudu, usku headusesse! Hoidke, looge, soojendage! Et ikka kostaksid siit kilked ja naer, saja aasta pärast ja ehk kauemgi veel! Vahvaid lapsi ja toetavaid peresid! Pikka meelt! No ja raha jätkugu ikka ka!
Tõsi on see, et Kopli Lasteaed on Kopli poolsaare rõõmuaed. Tunne, mille elasid siin läbi praeguste laste vanemad ja mille elavad läbi nüüdsed särasilmad, võiks ja lausa peaks siia kindlasti alles jääma!

 

 

Lasteaed annab nõu

Laps õpib tegutsedes
Lasteaias on olulised õppetegevused. Kõik koos, enamasti küll mänguliselt, õpivad lapsed tundma tähti, numbreid, loodust, maailma asju. Laps õpibki tegutsedes. Ka kodus pole tarvis lasteaialapsega laua taha istuda, et õppima hakata. See aeg tuleb kooli minnes niikuinii.
On tõsi, et nii kodus kui ka lasteaias peame lapsed eluks ette valmistama, andma hulganisti pädevusi erinevates olukordades toime tulemiseks. Kui lapsel on kodus võimalus rahulikult oskusi harjutada, on tal lihtsam nii lasteaias kui ka koolis.
Ühiselt koduseid toimetusi tehes ja mängides saab laps nagu möödaminnes koguda uusi teadmisi, küsida, lasteaias õpitut korrata. Lauda kattes saab loendada lusikaid ja taldrikuid, kuivainepakkidelt leida tuttavaid tähti või veerida sõnu. Kurki lõigates on sobilik rääkida, kuidas see on kasvanud ja mida kasvamiseks vajanud.
Kui lapsi heatujuliselt igapäevastesse tegevustesse kaasata, jääb neil alles tahe tegutseda. Rõõm sütitab, emotsionaalsetes olukordades saadud teadmised jäävad alles. Õhinal õpib laps kõige rohkem.
Et lasteaias turvalistelt toimetada, on rühmas vaja pigem üldisi, kuid kindlaid kokkuleppeid – milline käitumine ja tegutsemine on tarvilik, et kaaslastega mõnusalt koos olla, lõbusalt mängida ja põnevalt õppida, milliseid oskusi on vaja, et enda eest hoolitseda, riietuda, enda järelt koristada.
Perekonnaski saab lapse olemusest lähtuvalt teha nn koduseid kokkuleppeid, mis aitavad paika panna mänguaega ja aega igapäevaste toimetustega tegelemiseks – pesemiseks, riietumiseks ja voodisse minekuks. Kodus on võimalik rohkem arvestada, on laps loomult kiirem tegutseja või pigem see, kes vajab kõigeks rohkem aega.
Hea on lapsega läbi arutada seegi, millised kokkulepped, milliste oskuste õppimine, aitavad edaspidi lahendada keerukamaid olukordi ja milline käitumine pole sobiv. Esmatähtis on siin lapsevanema rahulik meel, tema järjekindlus ja kannatlikkus.
Tea Oll, Kopli lasteaia õppealajuhataja aastatel 2000-2004