Kopli Lasteaed arengukava

1.  SISSEJUHATUS

Kopli Lasteaia arengukava on dokument, mis määrab ära lasteaia arenduse  põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Kopli Lasteaia arengukava lähtub 2014-2018. aasta sisehindamistulemustest, Kopli Lasteaia põhimäärusest ja Tallinna linna 2014-2020arengukavast. Arengukava  koostamisest võttis osa kogu lasteaia kollektiiv, lapsevanemad ja  hoolekogu.

1.1.  Üldandmed

 

Aadress: Kopli 104, Tallinn
Telefon 662 5913
E-mail: info@kopli.edu.ee
Kodulehekülg: http://koplila.tln.edu.ee
Omandivorm: munitsipaalomand
Kõrgemalseisev asutus: Tallinna Haridusamet

Lasteaia ajalugu algab 1. detsembrist 1918. aastast, mil asutati Tallinna linna esimene lasteaed. 1928. aastal valmis Tallinna Linnavalitsuse eestvedamisel Tallinna 1. Lastepäevakodule (k.a Kopli Lasteaed) uus hoone Kopli 104, mis oli esimene selletaoline spetsiaalselt lasteaiaks mõeldud ehitus Eesti Vabariigis. Samas hoones tegutseb lasteaed tänaseni.   Hoonet ümbritseb põlispuudega suur õueala koos kaasaegsete mänguväljakute ja spetsiaalse kattega jooksurajaga. Lastel on head võimalused nii liikumistegevusteks kui turvaliseks mänguks. Looduslikult kaunis ümbrus, lähedal asuv Kopli park ja merelaht loovad suurepärased eeltingimused lastes kunstimeele arendamiseks ja õppekäikude läbiviimiseks. Lasteaias toimub süvendatult kunstiõpetus, mille eesmärgiks on lastes enam arendada ilumeelt, süvendada vaatlusoskust, ergutada loovat mõtlemist.   Kopli Lasteaias on loodud suurepärased tingimused lapse normaalseks arenguks. Lisaks  rühmaruumidele asuvad  ärklikorrusel kunstituba  käelise osavuse arendamiseks; ruum muusika- ja liikumistundide läbiviimiseks ning tarkusetuba, kus viiakse läbi erinevaid mõttetalguid, pidupäevi, õppetegevusi ja kus asub ka lasteaia raamatukogu.   Lasteaed on aastatepikkuse tegutsemise vältel tõestanud oma elujõulisust. Lasteaias töötab professionaalne, asjatundlik ning kutsealaselt pädev pedagoogiline personal, kes suudab luua vajalikud tingimused laste arenguks. Lapsed tunnevad end lasteaias koduselt, on üksteise suhtes arvestavad ja sõbralikud, mis on kinnitust leidnud ka väljastpoolt maja meie lastega tegutsevate huviringi juhtide poolt.   Kopli Lasteaed omab koolitusluba nr 4558HTM, mis on välja antud 30.05.2007 Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Lasteaias töötab üks sõimerühm ja neli aiarühma. 15. septembri2016. aseisuga on lasteaia nimekirjas 111 last.   Lasteaia pedagoogide töö laste koolivalmiduse saavutamisel on olnud tulemuslik, seda iseloomustab positiivne tagasiside koolidelt, kuhu lapsed on asunud õppima. Lasteaeda soovijate arv on  aasta-aastalt kasvanud. Lasteaias toimub aktiivne huvitegevus, tegutsevad muusika-, keraamika- ja tantsuring ning üldfüüsiline treening tüdrukutele ja jalgpall.   Toetades Kopli kui heakorrastatud elupaiga ideed ja tõdedes paikkonna praegust olukorda, soovib Kopli Lasteaed teha kõik selleks, et kujundada tuleviku Kopli tarvis loomingulist, samas lojaalset ja avarama mõttelaadiga kodanikku.

2. VISIOON, MISSIOON, PÕHIVÄÄRTUSED

 

Visioon

Kopli Lasteaed on turvaline õppe- ja kasvatusasutus, kus on loodud kõik võimalused ja tingimused tervikliku isiksuse kujunemiseks, kes on sotsiaalselt tundlik, vaimselt erk, ennastusaldav, kaasinimesi arvestav, avara mõttelaadiga ja keskkonda väärtustav.

Missioon

Kopli Lasteaia missiooniks on koostöös lapsevanemaga hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, vaimset, sotsiaalset ja kehalist arengut, et kujuneksid eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks.

Põhiväärtused

 

  • Hoolivus – hoolime nii suurest kui väikesest inimesest enda kõrval, arvestame temaga ning aitame kui vaja
  • Järjepidevus - toetumine traditsioonidele, uue integreerimine juba hästi toimivaga
  • Kompetentsus - kõikide spetsialistide töökogemused ja professionaalsus toetavad lapsi teadmiste ja oskuste omandamisel
  • Meeskonnatöö – kõik meeskonna liikmed püüdlevad ühiselt püstitatud eesmärkide eduka elluviimise poole
  • Vastutustundlikkus – oleme usaldatavad laste, lastevanemate, üksteise ja lasteaia suhtes, vastutame oma sõnade ja tegude eest
  • Loovus – loome kõigile arengut ja loovust soodustava töö- ja õpikeskkonna

     

3.  ANALÜÜS

Võttes aluseks Kopli Lasteaias sisehindamise 2011-2013. aasta aruande kokkuvõtte, on alljärgnevalt välja toodud viie juhtimisvaldkonna tugevused ja parendustegevused.  

3.1.  Eestvedamine ja juhtimine

  Tugevused

  • 1928. aastal spetsiaalselt lasteaia jaoks ehitatud hoone.
  • Arengut soodustav töökeskkond: avar maja ja põlispuudega suur õueala.
  • Nõuetele vastavad töötingimused.
  • Väärtustel põhinev, paindlik innovaatiline  juhtimisstiil.
  • Väljakujunenud  traditsioonid.
  • Toimiv sisehindamissüsteem, mis toetab lasteaia arengu suunamist ning mille rakendamiseks on iga töötaja andnud oma panuse.
  • Lasteaiakohtade 100%-se täituvuse on kindlustanud lasteaia õigeaegse teavitamissüsteemi olemasolu, kvalifitseeritud personal  ja lasteaias läbiviidav õppe- ja kasvatustegevus.
  • Hästi toimiv juhtimisstiil ja hea koostöö lapsevanematega on aidanud vältida maksevõlgnevuste tekkimist.

  Parendustegevused

  • Lasteaia juhtimisalase dokumentatsiooni ajakohastamine (viimine ühtsesse elektroonilisse  dokumendi registreerimise keskkonda).
  • Dokumentide arhiveerimine vastavalt asjaajamist reguleerivatele õigusaktidele.
  • Järgneval perioodil taotluse esitamine  Hea õpikeskkonnaga lasteaia auhinna taotlemiseks.

 

3.2.  Personalijuhtimine

  Tugevused Personalivajaduse hindamine

  • Lasteasutuses loodud organisatsioonistruktuur on hetkel, arvestades võimalusi, küllaltki optimaalne. Toimunud on järjepidev ametikohtade hindamine töötingimuste ja töötasu parendamise ning tööjõu otstarbeka rakendamise eesmärgil.
  • Läbimõeldud ja toimivale  juhtimisstiilile töötavad õpetajad ja õpetajate abid täiskoormusega, paindliku töögraafiku alusel. Kõik olemasolevad ametikohad on täidetud.
  • Personali motiveerivaks jõuks on üksteist usaldav meeskonnatöö, väljakujunenud traditsioonid, loomingulisus ja avatus.
  • Pedagoogide võrdlus aastate lõikes näitab kogemustega pedagoogide suurenemise trendi, mis aitab paremini nooremal põlvkonnal oma teadmistega lasteaeda sulanduda (mentorlus).

Personali saavutused, täienduskoolitus, kaasamine, toetamine, arendamine

  • Pedagoogiline personal vastab 100% kvalifikatsiooni nõuetele.
  • Täiendkoolitusel osalenud pedagoogide osakaal  pedagoogide üldarvust vastas 100 % riiklikule eesmärgile.
  • Koolitamiseks kasutame erinevaid tasuta koolituse võimalusi: avatud õppetegegevuste  külastamine teistes lasteaedades; INNOVE poolt korraldatud õppepäevad; TLÜ Kutseaasta mentorkoolitus (lasteaias 3 mentorit, 1 õpetaja omandab); osalemine ülelinnalise ainesektsiooni töös; osalemine töötubades käeliste oskuste arendamiseks.
  • Kolme aasta jooksul on omandanud kõrgkoolis pedagoogilise kõrghariduse 1 õpetajat. Õpinguid jätkab 1 õpetaja magistriõppes. Oluline roll on siin lasteasutuse toetus- ja motivatsioonisüsteemil, mille kaudu püütakse igati toetada töötajate pidevõpet.
  • Koolitamise süsteemi alusel oleme korraldanud koolituse tulemuslikkuse hindamise, kus töötaja annab hinnangu koolitusele (koolituse hinnanguleht), analüüsib õpitu rakendatust oma töös ja tagasisidena ülevaate teadmistest kolleegidele.
  • Sisekoolituse raames oleme kasutanud pedagoogide poolt läbiviidud lahtiseid näidisõppetegevusi (vastavalt õppekasvatustöö eesmärkidele), ettekandeid metoodilise kirjanduse ja koolitusel omandatu põhjal, mis on olnud abiks pedagoogidele nende igapäevases töös.
  • Lasteaia personal on aktiivselt osalenud erinevates vabariigi sisestes projektides.
  • Lasteaia ajaloolise tausta olemasolule on lasteaed olnud heaks näidislasteaiaks Tallinna Pedagoogilisele Seminarile, Tallinna Ülikoolile ja teistele haridusasutustele, kes on tundnud huvi Tallinna linna I lasteaia ajaloo vastu, mille raames on toimunud lasteaia ajalugu  ning õppe- ja kasvatustegevust tutvustavad õppekäigud.

Toetamine, arendamine, hindamine ja motiveerimine

  • Lasteaias on loodud toimiv motivatsioonisüsteem, mille keskseks ideeks on organisatsioonikeskkonna olemasolu, luues  igale personaliliikmele arenguvõimalused ning läbi demokraatliku organisatsioonikultuuri võimaluse töötajale aktiivseks  osalemiseks lasteaia arengu kujundamisel.
  • Alates 2002. aon igal õppeaastal pedagoogiline personal valinud aasta õpetaja silmapaistvate töötulemuste eest ning kellele on määratud tänukiri ja väliskoolitus enda arendamiseks.
  • Personal on 100%-liselt kaasatud erinevatesse koostöögruppidesse, vastavalt lasteaiaelu puudutavate ülesannete ja probleemide lahendamiseks (nt õppe- ja arengukava arendamine; sisehindamine; erinevad koostööprojektid jne).
  • Rahulolu-uuringud näitavad, et töötajad tunnetavad juhtkonnapoolse toetuse suurenemist. Suurenenud on rahulolu mikrokliima ja töökeskkonnaga, enda tööga  ja juht väärtustab ja tunnustab tema tööd. Personali rahulolu tööalasel nõustamisel ja koolitusvajaduse väljaselgitamisel on suurenenud. Siit võib järeldada, et koolitused vastavad suuremal määral töötajate arenguvajadustele.
  • Alates 2001. aastast on toimunud töötajatega arenguvestlused.
  • Personalile on toimunud igaaastased traditsioonilised ühisüritused: õppeaastat alustav koosviibimine, personali sünnipäevade tähistamine, õpetajate päeva tähistamine, lasteaia sünnipäev,  jõulupidu, õppeaasta pidulik lõpetamine, matk loodusesse.
  • Lasteaias on toimiv üksteisega arvestav meeskonnatöö.
  • Lasteaia personal on kompetentne ning motiveeritud arengukava eesmärke ellu viima.

  Parendustegevused

  • Arenguvestluste vormi kaasajastamine ja täiendamine.
  • Meeskondlike arenguvestluste läbiviimine ja sellest tulenevalt koolitusplaani koostamine.
  • Personali tööalase arengu toetamine välis- ja sisekoolituste kaudu  tõstes kogu asutuse tulemuslikkust.
  • Uute töötajate toetamine lasteaia kui organisatsiooniga kohanemisel läbi mentorlussüsteemi rakendamise.

 

3.3.  Koostöö huvigruppidega

  Tugevused

  •  Partnerluse ja avalikkusega suhtlemise arendamisel on kasutatud erinevaid võimalusi ja infokanaleid.
  • Suurürituste korraldamine ( loomingupäevad,  laulukonkurssid,  100. juubel), kuhu on kaasatud  lapsevanemad, Tallinna linna haridusasutused,  erinevad  koostööpartnerid  ja Põhja – Tallinna elanikkond.
  • Korraldatud süsteemne infovahetus e-listi ja kodulehekülje kaudu.
  • Toimiv ja avatud koostöö lastevanematega: aktiivne hoolekogu.
  • Oleme kujundanud Kopli Lasteaiast avatud, koostööd ja perekonda toetava haridusasutuse. Sõbralikud ja usalduslikud suhted õpetajate ja vanemate vahel on aluseks lapse arengut toetavale tegevusele.
  • Lapse arengu jälgimine on koondatud lapse arengumappi, millega on vanemal võimalus tutvuda ja samas omaltpoolt täiendada.
  • Lasteaias oleme pööranud tähelepanu probleemide kohesele lahendamisele koostöös kodu – lasteasutus.
  • Vanemaid oleme kaasanud aktiivselt lasteaia tegemistesse, ühisüritustesse. Oleme pannud meiega kaasa mõtlema, et laste päevad oleksid tõeliselt sisukad, täidetud lapsi huvitava, neile põneva tegevusega.
  • Üks kord kuus ( alates jaanuarist – maini) toimuvad lasteaeda tulevatele uutele lastele ja lastevanematele lasteaiaelu tutvustamise päevad, mille raames viiakse õpetajate poolt läbi muusika- ja kunstitegevusi.
  • Ühisüritustest on traditsiooniks kujunemas: kunstinäitused (sügis, talv, kevad); Jõulumaa, kus on avatud kohvik ja laat, kunsti- ja muusikatöötoad ning kus lisaks õpetajatele askeldavad lapsevanemad; lõputrall – õppeaasta lõpetamine (kaasatud  kogu personal, lapsed, lapsevanemad, sponsorid).
  • Lastevanemate rahulolu-uuringute tulemused näitavad, et lapsevanemad tunnetavad positiivseid muutusi kõige enam järgnevates valdkondades: lapsele meeldib lasteaias, rühmaõpetajate käitumine on lastele eeskujuks, info jõuab paremini vanemani, õpetajad pakuvad lastele vajadusel tuge, lapsevanemad tunnetavad, et neil on rühma õpetaja näol tegemist usaldusväärse kontaktisikuga, kelle poole saab vajadusel alati pöörduda. Kasvanud on lastevanemate arenguvestlustel osalemise aktiivsus.
  • Hea koostöö MTÜ Kopli Lasteaia (2008) ja hoolekoguga on võimaldanud lasteaias  kasutada logopeedi teenust; osta kvaliteetseid õppe- ja mänguvahendeid, kirjandust; muusika-, tantsu- ja keraamikaringi olemasolu.
  • Lasteaed on olnud avatud koostööks üldsusega, mille kohta on kokkuvõttev dokumentatsioon: Koostöö ja avalikud suhted alates 2000. aastast. Väljastpoolt tulnud tagasisidet meie tegevuse kohta on võimalik lugeda lasteaia külalisteraamatust.
  • Hea koostöö teiste organisatsioonidega: Tallinna Haridusamet, Põhja-Tallinna Valitsus.
  • Hea meeskonnatöö lasteaias annab soodsa võimaluse teha koostööd erinevate organisatsioonidega ning haridusasutustega.
  • Toimub erinevate lasteaedade külastamine: laste esinemised; tutvumine lasteaiaga.
  • Samas lasteaedade vastukülaskäigud lasteaias toimuvate näituste; õpetajate poolt läbiviidavate koolituste ja lasteaiaga tutvumise eesmärgil.
  • Ühiste nõupidamiste läbiviimine piirkonna lasteaedade, Haridusameti, P-Tallinna Valitsuse esindajatega.
  • Piirkonna koolidest (Pelgulinna Gümnaasiumi; Tallinna Kalamaja Põhikooliga) esindaja kutsumine eelkooli rühma lastevanemate koosolekule koolitegevusest ülevaate andmiseks ja vanemate nõustamiseks.
  • Koolieelse rühma lapsed külastavad paar korda õppeaasta jooksul piirkonna koole.
  • Osalemine osalemine koolieelikute laulu-, luule-, kunsti- ja sordiüritustel, konkurssidel ja erinevates projektides.
  • Lasteaial on võimalus rentida koolitajatele ruume, mille kokkuleppelisel tulemusel saab lasteaia personal teatud koolitustel osaleda tasuta.
  • Meedia vahendusel saab lasteaia sõna sekka öelda nii õppe-kasvatustegevuses kui

kajastada lasteaias toimuvat ning tutvustada end  üldsusele.   Parendustegevused

  • Võimaluste leidmine tugisüsteemide arendamiseks, vastavalt vajadusele koostöö tegemine erispetsialistidega (logopeed, psühholoog).
    • Õppiva ja avatud  juhtimisstiiliga organisatsiooni edasine arendamine, teiste lasteasutuste

külastamine, õppepäevade korraldamine ja huvigruppide kaasamine.

3.4.  Ressursside juhtimine

  Tugevused

  • Lasteaias on teostatud täies mahus keldrikorruse, valve- ja tuletõrjesignalisatsiooni remont.
  • Õueala turvalisemaks muutmiseks on võetud maha kukkumisohtlikud puud, vahetatud välja liivakastide amortiseerunud palgid ja paigaldatud piirdeaed prügikastidele.
  • Õueala on täiendatud uue ronila, jalgpalliväravate ja pinkidega.
  • On uuendatud IT-vahendeid, WIFI võrgu olemasolu lasteaias.
  • Lasteaiale lisavahendite hankimine läbi  koostöö, partnerluse ja heategevuse.
  • Oma raamatukogu olemasolu.
  • Lasteaeda kajastavate ajalooliste materjalide eksponeerimiseks on loodud ajalooline nurk.
  • Säästlike majandamispõhimõtete rakendamine ja eelarvevahendite kokkuleppeline jaotamine on hoidnud majandusliku olukorra stabiilsena.
    • Lasteaia ruumide rentimisvõimalus koolitajatele.
    • Lasteaias on loodud vajalikud turvanõuded: koodlukuga uksed; lukustatud väravaga piirdeaed; valvesignalisatsioon.

Parendustegevus

  • Varikatuse ehitamine õuealale, mis annaks lisavõimalusi õuesõppe läbiviimiseks, vabategevuseks ja pakuks kaitset ilmastiku tingimuste eest.
  • Turvamattide paigaldamine aiarühmade atraktsioonide alla.
  • Lasteaiahoone välisuste renoveerimine.
  • Maja välistrepi renoveerimine.
  • Kodulehekülje arendamine, täiendamine, uuendamine.
  • Köögitehnika uuendamine, nõudepesumasina hankimine.
  • IT lahenduste täiendamine laste õppe- ja kasvatustöös.
  • Keskkonnahoidliku tegevuse arendamine.

 

3.5.  Õppe- ja kasvatustegevus

  Tugevused

  • Lasteaias läbiviidav õppe- ja kasvatustegevus on kindlustanud 100%-se täituvuse.

Lapse areng

  • Üks kord õppeaastas toimunud arenguvestlused lapsevanematega on  andnud head tagasisidet, kasvanud on usaldus õpetajate suhtes ning tähelepanekud lapse arengu kohta on aidanud kaasa lapse individuaalse omadustega arvestamisele. Samas on lapsevanemal pidev juurdepääs oma lapse arenguanalüüsile ja sisulise töö tulemustele. Lapse arengu jälgimiseks viivad  õpetajad  läbi vaatlusi  kindla plaani alusel ning lapsi jälgitakse nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui pedagoogi poolt suunatud tegevustes.

Õppekava

  • Lasteaia õppekava on kooskõlas riikliku õppekavaga ning arvestab maksimaalselt piirkonna eripäraga, laste ja nende vanemate soovide ning keskkonna arengutrendide ja –vajadustega. Süstemaatiliselt toimub õppekava elluviimise analüüsimine ja selle arendamine, kus osaleb kogu pedagoogiline personal ja kuhu on kaasatud ka huvigrupid. Õppekorraldus on selles protsessis osalejatele arusaadav, turvalist ja selget tegutsemisraamistikku loov.
  • Õppekava elluviimisel on suurenenud loov- ja avastuslike mängude metoodikate kasutamine õppeprotsessis, mille tulemusena on suurenenud laste rahulolu: meeldib senisest rohkem lasteaeda tulla ja seal olla, lasteaias on huvitav.
  • Õppekavas on kajastatud laste arengu hindamise põhimõtted (arengumapid; J. Strebeleva – Vaimse arengu hindamine; üldoskuste areng – vastavalt lapse eale; koolivalmidus) ja korraldus.

Õppekorraldus ja –meetodid

  • Lasteasutuses on loodud õpikeskkond, mis toetab kõikide laste õpihimu, on eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav. Arendustöö tulemusena oleme pööranud suuremat tähelepanu keskkonnakasvatusele, kõik rühmad on täiendanud oma nimest (nt Tuultepesa) lähtuvalt looduskeskkonnaga seostuvat õppemappi, mis on toetav materjal õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel. Igal õppeaastal on rühma lastel võimalus tutvustada oma rühma nimest tulenevat loodunähtust (nt Päikesepesa) läbi kunsti-, loomingu- ja tervisenädalate, mis annab lastele hea võimaluse arendada endas erinevaid meeli, eneseväljendus- ja esinemisoskust.
  • Rühmade tegevuskavad on koostatud laste eripärast lähtuvalt. Õppekorraldus võimaldab õpetajal olla õppemeetodite valikul paindlik, lähtudes lapse huvidest ja vajadustest ning kasutada eesmärkide saavutamiseks sobivaid meetodeid. Lasteaias toimub erinevate valdkondade vahel lõimunud ja looduskeskkonnaga seonduv õppe- ja kasvatustegevus:

-          õuesõpe; õppekäigud parki ja mere äärde; -          loodusmaterjalide kasutamine käelistes tegevustes erinevates kunstivaldkondades; -          vajadusel köögi kasutamise võimalus (tervisepäevad, rahvustoidud, küpsetamisvõimalus).

  • Hea ühendus kesklinnaga soodustab õppekäikude läbiviimist teatrisse, muuseumidesse, raamatukokku, erinevatesse organisatsioonidesse (vahel vanemate organiseerimisel).
  • Ühtse kasvukeskkonna tagamiseks on kogu personalile  ja lastevanematele viidud läbi  Raamist Väljas OÜ poolt koolitus „Kuidas arendada loovaid ja tarku lapsi?“

Väärtused ja eetika

  • Lasteaias on omad väljakujunenud traditsioonid.
  • Lasteasutuses suudetakse suunata laste väärtushinnangute kujunemist nii, et nad väärtustavad enda kuulumist kogukonda ja hindavad ühiselu norme, on tolerantsed  inimeste mitmekesisuse, kuid sallimatud nii füüsilise kui vaimse vägivalla suhtes.
  • Lasteaias väärtustatakse erinevate kultuuride tundmaõppimist (keel, kirjandus, kombed, traditsioonid; koostöö venekeelse lasteaiaga).

Lastega seotud tulemused, sh hariduslike erivajadustega lastega arvestamine

  • Lasteaias on suudetud hariduslike erivajadustega lastega õppe- ja kasvatustegevuses arvestada – kõik lapsed on saavutanud koolivalmiduse ning tagasiside koolidelt näitab, et nad saavad koolis hästi hakkama.

Huvitegevus

  • Lasteaed on toetanud  lapse individuaalset arengut läbi huvitegevuse (keraamika-, tantsu- ja muusikaring ning  üldfüüsiline treening tüdrukutele ja poistele), arvestades laste ja lastevanemate soove. Huvitegevus on planeeritud õhtusele ajale.

Terviseedendus

  • Lasteasutuses on sihipäraselt tegeletud terviseedendusega, mis positiivselt mõjutanud lapse normaalset arengut ja ennetavat mõju haigustele.
  • Õppe- ja kasvatustegevustes on lähtuvalt terviseteemadele viidud läbi:

-          temaatilised tervisenädalad, spordipäevad, koostöös Tallinna Kiirabiga Esmaabikoolitus  lastele  ja projekti Otsi Otti raames  Lapse enesehoiu õppimise kursus. Kõiki neid tegevusi on kavas edaspidi jätkata, sest võttes aluseks rühmade õppe- ja kasvatustegevuse analüüsid õppeaastete lõikes on tulemused järgmised: -          lapsed on hakanud tervislikku  toitu väärtustama ja sööma; -          paranenud on eneseteenindamise ja hügieeniharjumused; -          suurenenud on sportimise väärtustamine: teadlikkus õues liikumistegevuste läbiviimise tervistavast mõjust. Kasvukeskkond

  • Arengut soodustav töökeskkond:

-          hea projektiga ajalooline hoone (ehitatud 1928.  a); -          põlispuudega suur õueala; pargi ja mere lähedus; -          kvaliteetsed õppe- ja mänguvahendid; -          oma köögi ja söögisaali olemasolu annavad  hea võimaluse mitmekesistada õppe-kasvatustöö läbiviimist.

  • Lasteaial on väga rikkalik raamatukogu, mis on abiks õpetajale.

  Parendustegevus 2016/2017. aastal viis õppekava töörühm läbi uue õppekava rakendamise analüüsi ning koostas ettepanekud edasisteks tegevusteks lähtudes õppeaasta peateemadest ja reaalsest vajaduses:

  • õppevara  täiendamisel ja õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel arvestada eesti pärimuskultuuri väärtustamisega, tuues lasteni eelmiste põlvkondade lugusid, töid ja tegemisi, kombeid ja õpetusi.
  • IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) võimaluste kasutamine õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel.
  • Täiustada lapse arengu jälgimise süsteemi.

4.          LASTEASUTUSE ARENDUSE VALDKONNAD JA PÕHISUUNAD

 

4.1.    Eestvedamine ja juhtimine

Põhisuunad: 4.1.1.      Läbi sisehindamise süsteemi, juhtkonna eestvedamisel toetatakse lasteaia arengut süsteemselt.

4.2.  Personalijuhtimine

Põhisuunad: 4.2.1.  Personali motiveeriv arengu  korraldamine toimub  lähtuvalt sisehindamise tulemustest ja õppeaasta prioriteetidest. 4.2.2.  Personali kaasamine ja toetamine (mentorsüsteemi arendamine, kogemusõpe). 4.2.3.  Õpetajate tööalaste kogemuste ja erialaste oskuste täiendamine.  

4.3.  Õppe- ja kasvatustegevus

Põhisuunad: 4.3.1.  Laste individuaalse arengu toetamine lapsest lähtuva õpi- ja kasvukeskkonna loomise kaudu läbi hästi planeeritud järjepideva õppe- ja kasvatustegevuse. 4.3.2.  Olemasoleva õppekava analüüs ja uuendamine. 4.3.3.  Lapse arengu hindamise süsteemi analüüs, korrigeerimine ja parendamine.

4.4.  Avaliku suhtlemise ja partnerluse juhtimine

Põhisuunad: 4.4.1. Huvigruppide  kaasamine lasteaia arendustegevusse. 4.4.2. Asutuse tegevuse tutvustamine avalikkusele. 4.4.3. Lasteaia 100. aastapäeva ettevalmistamine, tegevuste planeerimine ja korraldamine (2017-2018).

4.5.  Ressursside juhtimine

Põhisuunad: 4.5.1.  Lasteaia eelarveliste vahendite juhtimise kaudu turvalise töö- ja kasvukeskkonna tagamine. 4.5.2.  IKT vahendite uuendamine, nende parem kasutamine töös lastega.

5.  TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS

Lae tegevuskava alla siit.

6.  ARENGUKAVA HINDAMINE JA UUENDAMISE KORD

Arengukava täitmist analüüsitakse üks kord õppeaastas sisehindamise käigus. Analüüsis osalevad kõik töötajad ja hoolekogu. Arengukava korrigeerimisel lähtub lasteaed sisehindamise tulemustest,  sh arengukava elluviimise seire tulemustest; pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu ettepanekutest ja otsustest.   Arengukava uuendatakse seoses:

  • haridusalase seadusandluse muudatustega;
  • muudatustega lasteaia eelarves või investeeringute kavas;
  • muudatustega koolieelse lasteasutuse riiklikus õppekavas;
  • pedagoogilise nõukogu või hoolekogu ettepanekutega;
  • arengukava tegevuskava tähtaja möödumisega;
  • lasteaia arengukavas määratud tähtaja möödumisega.

Arengukava muudatused kooskõlastab direktor lasteaia pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga ning seejärel kinnitab käskkirjaga.   Arengukava 2014-2016. aasta tegevuskava tähtaja möödudes koostatakse uus tegevuskava aastateks 2017-2018, mis kooskõlastatakse pedagoogilises nõukogus ja hoolekogus ning esitatakse elektrooniliselt Tallinna Haridusametile.   Arengukava kooskõlastatakse pedagoogilise nõukogu, hoolekogu, Põhja-Tallinna Valitsuse ja Põhja-Tallinna halduskoguga ning selle kinnitab Tallinna Haridusamet.   Lasteasutuse pidaja korraldab arengukava avalikustamise avaliku teabe seaduse alusel lasteasutuse tegevust kajastaval veebilehel.

7.      ARENGUKAVA KOOSKÕLASTAMINE

7.1.       Kopli Lasteaia pedagoogilise nõukogu otsus 16.10.201,  protokoll nr 2, p 2. 7.2.       Kopli Lasteaia Hoolekogu otsus 21.11.2014,  protokoll nr 4, p 1. 7.3.       Põhja-Tallinna Halduskogu otsus 16.12.2013, protokoll nr 12 p 1. 7.4.       Põhja-Tallinna Valitsuse kooskõlastus 06.01.2014, vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 12.06.2013 määrusele nr 105, §2.