19
mai

Tallinna linna I lasteaia juhatajad Eesti Vabariigi ajal

Written by marika. Posted in Kopli LA 100

Leontiine Lilienthal-Järver (1919-1922). Ta oli kodukooliõpetaja kutse omandanud Peterburis, hiljem täiendanud end Berliinis Pestalozzi–Fröbeli instituudis. 21-aastasena alustas ta tööd „lasteaia ajutise korraldajana“, seda vaid kuus päeva enne, kui asutus juba tööle hakkas! Lahkus ta juhataja kohalt perekondlikel põhjustel.

Tema vaimsesse pärandisse kuulub kindlasti 1921. aastal kokku seatud raamat „Laulumängud lastele“. 1923. aastal avaldas ta ajakirjas „Kasvatus“ artikli „Lastekodud ja lasteaiad“. „Töö, mäng ja puhkus peavad vahelduma nii, et nad last mitte ei väsita,“ väitis Lilienthal-Järver.

Pauline Irmok-Priimägi (1923-1924). Narvast pärit Pauline Irmok oli õppinud Peterburis õhtustel kursustel ja töötanud kolm aastat vürst Šahhovskoi perekonnas koduõpetajana.

Töötas ka Peterburi Heategeva Seltsi lasteaia kasvatajana ning pani aluse Harkovi lastesõimele ja lasteiale.

Irmok-Priimägi tõusis lasteaia juhiks seoses selle kolimisega aadressile Vene-Balti tehas nr 22. tema karjäärile sai saatuslikuks kohalike olude vähene tundmine, eesti keele puudulik mõistmine, haridust ja tööd tõendanud dokumentide kaotsiminek ning sellelt pinnalt sündinud vastuolud.

1923. aastal ilmus ajakirjas „Kasvatus“ tema artikkel „Töökooli põhimõttel sissesäetud 8-tunnine lasteaed“. „Kasvatustöö peab seisma kõrgemal sunduslisest tööst,“ leiab ta seal.

Minna Marie Lohuaru-Tamm (1924-1935), oli lõpetanud Tartu Lasteaednike Seminari 1921, omandanud ka lasteaedniku kutse. Tallinna haridusnõukogu valis ta juhatajaks siis, kui naine oli alles 23-aastane. Tema juhataja-ajal valmis ka lasteaia uus hoone. Selles hoones sündis aastal 1932 juhataja tütar Tea Säga, kes siis, kui lasteaed Eesti Vabariigi ajal uuesti eestikeelseks muudeti, siin ka külas käis.

Minna Marie Lohuaru-Tamm lahkus juhataja kohalt, kui nad vahetasid kohad Martha-Elvira Kiviväli-Lepaga, kes seni oli töötanud Tallinna II lastepäevakodu juhatajana.

Minna Lohuaru-Tamm tõusis aastateks 1938-39 ka Eesti Lasteaednike Seltsi esinaiseks.

Martha-Elvira Kiviväli-Lepp (1935 – 1940) alustas erialast tööd Tartu Eesti Lasteaia Seltsi lasteaias, aga oli olnud ka Jõgeva Rahvahariduse Seltsi suvelasteaia juhataja. Seejärel lõpetas ta Tartu Lasteaednike Seminari. Aastal 1935 vahetas ta kohad Minna Marie Lohuaru-Tammega ja tõusis linna I lastepäevakodu juhatajaks. Sellelt kohalt taandus ta aasal 1940, tuues põhjuseks vähese vene keele oskuse. Martha-Elvira Kiviväli-Lepp ja Tallinna I lasteaia esimene kasvataja Marta Kärmu pälvisid Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi.

Marta (Kerman) Kärmu asus Tallinna I lasteaias tööle 1. detsembril 1918, seega lasteaia avamise päeval. Tema töö kestis võrdlemisi lühikest aega, juba aastal 1920 asus ta tööle linna III lasteaeda, samal sügisel valiti aga IV lasteaia juhatajaks.