09
märts

Ãœle kahesaja lapse

Written by marika. Posted in Kopli LA 100

1.veebruarist 1935 asus lasteaia etteotsa Martha-Elvira Kiviväli (Lepp), kasvatajana töötas sel ajal ka Lea Raud (Nurkse), kirjanik Eno Raua ema.

1938. aasta novembris oli nimekirjas 214 last: eestlasi 97, venelasi 101 ja segarahvusest 16. Ãœhe-kaheaastaseid lapsi oli 34, kolmeaastaseid 42, nelja-aastaseid 23, viieaastaseid 51, kuueaastaseid 36 ja seitsmeaastaseid 28.

Lasteaeda võtmisel oli eelisõigus vaestel lastel ja neil, kel puudus kodune järelevalve, sest vanemad käisid tööl. Vajadusel anti lastele abi jalanõude ja riiete näol.

Õppe- ja kasvatustegevus toimus töö- ja tunnikava alusel. Samuti oli igas lasteaias oma kodukord. 1930. aasta kodukord ütles muu hulgas järgmist: kell 10 kogunevad kõik lapsed, välja arvatud imikud, ühes juhataja ja kasvatajaga saali hommiku-laulmisele, mis kestab mitte üle 15 minuti; kell 14-15 toimub aga puhke-lamamine.

Säilinud on Tallinna I lastepäevakodu juhatuskiri, mis on linnavolikogus kinnitatud 16. oktoobril 1929. Muu kõrval on kirjas, et „lasteaiad on ühised kasvatusasutused poeg- ja tütarlastele ning lasteaedadesse võetakse lapsi rahvuse ja usu peale vaatamata. Oma sihtide saavutamiseks arendab lasteaed kasvandikke igakülgselt ja harmooniliselt vastavalt nende vanusele, võimetele ja iseloomule kui isikuid ja kui ühiskonnaliikmeid.“

Lastepäevakodus pidid juhatuskirja kohaselt olema tarvilikud kasvatusabinõud, mänguasjad, pildid, raamatud. Personali kuulusid juhataja, õde-kasvataja, neli kasvatajat, kaks hoidjat, teenija, keetja, pesija ja kütja-kojamees.

„Kõige oma majapidamisega“ alluti juhatajale, kes pidi olema soliidse pedagoogilise ettevalmistuse ja vilumusega isik. Lisaks tegutses hoolekogu, mis koosnes asutuse juhatajast ja kasvatajaist, arstist, linnavolikogu liikmest ja kahest lapsevanemast.