Väga eriline maja

1926. novembris otsustas Tallinna linnavalitsus rajada Koplisse kaasaegse lasteaiahoone. 13. mail 1927 tehti linnavalitsuse ehitusosakonnale ülesanne hoone ehitada, seda töölõikude kaupa ja vähempakkumise teel. Hoone arhitekt oli mitmeid ja mitmeid Tallinna kultushooneid loonud Herbert Voldemar Johanson.

24. augustil 1928 saadi ehitusosakonnalt teade ehitustööde lõpetamise kohta ning anti hoone üle haridusosakonnale. 3. novembril 1928 pühitseti hoone sisse. Nii tegutseski lasteaed 1928. aasta sügisest oma praeguses asukohas, uhke maja on 18. augustist 1997 mälestisena riikliku kaitse all.

„…kui suur tarvidus valitseb Koplis, kus rõhuvas enamuses töölisperekonnad, selle lastepäevakodu järele; uus äsja avatud hoone on juba tungil täidetud lastest, oli ehitatud 100 lapse vastuvõtuks, kuid sibab seal ringi juba ligi paarisajaline mudilaspere,“ lausus avamisel lasteaia juhataja Minna Marie Lohuaru.

Avati kaks sõimerühma vanustele kuus kuud kuni aasta ja üks kuni kolm aastat. Sõimerühmad oli avatud kella 5st hommikul hilise õhtuni. Lisaks sõimerühmadele oli neli aiarühma, üks neist vene õppekeelega. Tööpäev lastepäevakodus kestis 8st 16ni, sõimerühmades 5st 21ni, kirjutab oma bakalaureusetöös Ann Sepp.( Kopli Lasteaia õppealajuhataja 2004- 2014)

Õppetöö lastepäevakodus toimus nii Saksa kasvatusteadlase Friedrich Fröbeli õpetuse põhjal, mille järgi pidi lapsel olema võimalus igakülgselt oma võimeid kasutada, kui ka Itaalia pedagoogi Maria Montessori järgi, kes soosis iseõppimist. Lauldi, tehti rütmilisi harjutusi, vooliti, joonistati, lõigati, kleebiti, õmmeldi, tehti tiku-, laastu-, kartongi- ja punumistöid, lisaks oli tegevusi ka meeltele. 1929/30 õppeaastal osteti isegi klaver.

Laste hommikueineks oli tavaliselt kohv või kakao ja 100 grammi saia, lõunaks supp, lisaks vormiroog ja leib. Toitlustuskulud tasusid lapsevanemad, kehvemate puhul linn.