Niina

Köögihaldjas. Mõni ütleb ka, et majahaldjas, ainult et töökohaga keldrikorrusel. Mõnikord on Niina nii tagasihoidlik, et näib, nagu kataksid lauad end ise. Aga see-eest märkab ja kiidab ta meeleldi lapsi ning tema juurde murega tulevaid õpetajaid. Ka muus osas on ta nagu üks õige köögihaldjas peab olema: lahke, sõbralik, hooliv, suhtlemisvalmis, kohusetundlik ja töökas.

Ants

Ants on valmistatud otsekui kahest materjalist: suurest tammest ja hiilgavast kullast. Kuldsete kätega, öeldakse tema kohta. Kuldse südamega, täiendatakse. Kuldsete käte rubriiki lisanduvad „loova olemisega“, „leiutaja“. Kuldse südame kategooriat täiendavad „abivalmis“, „hooliv“, „muhe“, „suur jagaja“, „viisakas“. Ta teeb kohe korda kõik, mis korras pole, olgu siis tegu uksehingega või inimhingega.

Varuks on aga veel väide, et Ants on härrasmees. Ta on elukogenud, täidab korraga nii vanaisa kui ka laste elava eeskuju rolli. Temas elavad koos inspireerimisvõime ning elukogemus, millest kõigil soovijail on võimalus osa saada. Lühidalt: ta on legend.

Leontiine Lilienthal-Järver (1919-1922). Ta oli kodukooliõpetaja kutse omandanud Peterburis, hiljem täiendanud end Berliinis Pestalozzi–Fröbeli instituudis. 21-aastasena alustas ta tööd „lasteaia ajutise korraldajana“, seda vaid kuus päeva enne, kui asutus juba tööle hakkas! Lahkus ta juhataja kohalt perekondlikel põhjustel.

1.veebruarist 1935 asus lasteaia etteotsa Martha-Elvira Kiviväli (Lepp), kasvatajana töötas sel ajal ka Lea Raud (Nurkse), kirjanik Eno Raua ema.

1926. novembris otsustas Tallinna linnavalitsus rajada Koplisse kaasaegse lasteaiahoone. 13. mail 1927 tehti linnavalitsuse ehitusosakonnale ülesanne hoone ehitada, seda töölõikude kaupa ja vähempakkumise teel. Hoone arhitekt oli mitmeid ja mitmeid Tallinna kultushooneid loonud Herbert Voldemar Johanson.

24. augustil 1928 saadi ehitusosakonnalt teade ehitustööde lõpetamise kohta ning anti hoone üle haridusosakonnale. 3. novembril 1928 pühitseti hoone sisse. Nii tegutseski lasteaed 1928. aasta sügisest oma praeguses asukohas, uhke maja on 18. augustist 1997 mälestisena riikliku kaitse all.

Linnuema linnupesa
Rõõmsaid linnupoegi täis
Kasvavad ja sirutavad oma tiibu kõigest väest.

Kukub liivakasti poju
Koduks liivapesa nüüd,
Liivalossid,liivakoogid
Kerkivad, kui võluväel.

Anne, Monika ja Kersti

Tallinna linna I lasteaed asutati 1. detsembril 1918. Selle eelkäija üle on vaieldud, pakutud on ka, et linnavalitsus võttis üle Tallinna Eesti Haridusseltsi lasteaia. Aga Kopli lasteaia õppealajuhatajana töötanud Ann Sepa bakalaureusetöö väidab, et uue lasteaia alus oli Saksa okupatsioonivõimude poolt 1918. aasta suvel avatud saksakeelne lasteaed. Ja tõesti: Tallinna saksakeelse lasteaia 58st lapsest koguni 56 olid eestlased.

Asutamine käis praegusega võrreldes kähku. 28. nov 1918 esitati linnavolikogule ettepanek linna uutel alustel lasteaia avamiseks. 1. detsembril lasteaed juba asutatigi, linnavolikogu otsusel kehtestati alates 2. detsembrist õppekeeleks eesti keel.